Juba mitmeid aastaid on Wikimedia Eesti võtnud enda juurde tõlkepraktikante, kes on eestikeelsesse Vikipeediasse sisukalt panustanud. Tööpõld Vikipeedias on lai – Vikipeedia enam kui 300 keeleversiooni ja rohkem kui seitse miljonit artiklit ainuüksi ingliskeelses versioonis pakuvad tõlkimiseks pea lõputuid valikuvõimalusi.
Meie praktikandid on tõlkinud väga erinevatest keeltest: inglise, saksa, prantsuse, poola ja taani, aga ka näiteks korea keelest, mis on siiani olnud üks eksootilisemaid keelesuundi. Vikipeedia tõlkepraktika annab võimaluse tegeleda tõlkimisega just endale sobival keelesuunal ja endale huvitavatel teemadel ning endale sobilikul ajal. Lisaks on Vikipeedias artiklina avaldatud tõlketöö väärtus sageli suurem kui tavatekstil, sest panus vabalt kasutatavasse entsüklopeediasse loob ühiskonnale püsivat väärtust.
Praktika iseloom ja tingimused
Tõlkepraktika Vikipeedias ei ole tasustatud, sest Vikipeedia põhineb vabatahtlikul tööl. Seevastu on aga praktika tingimused väga paindlikud: praktikant saab valida töö tegemiseks sobiva aja, koha, teema ning keelesuuna. Enam kui 300 keeleversiooni seast peaks igaüks endale sobiva leidma ja võib katsetada lausa mitme keelesuunaga. Praktika jooksul saab harjutada eri valdkondade tekstide tõlkimist, kus olulist rolli mängivad erialaterminid ja kultuurispetsiifilised mõisted. Sageli tuleb ette nähtusi, millele eesti keeles otsest vastet ei olegi, näiteks Ameerika või mõne muu kaugema kultuuri puhul. See sunnib tõlkijat otsima lahendusi, kohandama teksti ja mõtlema loovalt.
Tõlkimise “pähklid” ja juhendamine
Tõlkimisel kerkivad esile mitmed tüüpilised tõlkimisega seotud probleemid, nagu näiteks anglitsismid, tõlkimatud terminid, sõnade järjekord lauses ning spetsiifilisemalt Vikipeedia artikli vormistamine, aga ka entsüklopeedilise keelestiili tajumine. Artikleid toimetatakse nii keeleliselt kui ka vormiliselt juhendaja ja praktikandi koostöös, ent sageli aitavad kaasa ka teised Vikipeedia vabatahtlikud keeletoimetajad.
Tõlkimine toimub Vikipeedia tõlketarkvara abil, mis lihtsustab protsessi, kuid ei ole kaugeltki täiuslik ja üllatab mõnikord ka tehniliste “pähklitega”. On selge, et igasugune masintõlge vajab alati ülevaatamist ja eestikeelelist kohendamist, oluliseks saavad sõnade järjekord eesti keeles ning terminite läbimõeldud kasutus. Omaette väljakutseks on viidete ülekandmine: käsitsi tehes võib see olla üsna ajamahukas, kuid tõlketarkvara aitab viiteid suuresti automatiseerida.
Vikipeedias tõlkimine võtab sageli rohkem aega kui pelgalt teksti tõlkimine, sest artiklid tuleb vormistada vastavalt Vikipeedia nõuetele. Lisada tuleb pilte, tabeleid, linke ja muid elemente. See eeldab iseõppimist ja katsetamist, kuid arendab samal ajal olulisi digioskusi. Vikipeedias loodud tekst ei ole lihtsalt tekstifail, vaid digitaalne meediatekst, mis jääb avalikult kättesaadavaks ka edaspidi. Praktikandid saavad oma artikleid hiljem näiteks tööandjale näidata või oma portfooliosse lisada.
Praktikantide juhendaja Pille Priks (Wikimedia Eesti) kinnitab, et on olnud juhtumeid, kui oskus Vikipeedias artiklit teha on olnud oluliseks plusspunktiks tööle saamisel. “Meie anname praktikandile ka vajadusel tunnistuse, mis kinnitab, et ta on meie juures praktikal olnud ja oskab teha Vikipeediasse artikleid, mida igaüks juba ei oska.”
Avalikkus ja keeleline vastutus
Vikipeedias tuleb arvestada sellega, et avaldatud tekst on kohe kõigile nähtav ning seda võivad muuta ka teised kasutajad. Erinevalt tõlkebüroost või ajakirjandusväljaandest ei ole Vikipeedias elukutselisi toimetajaid, mistõttu jääb palju vabatahtlike hooleks.
Pille Priks tunnistab, et juhendajana ei saa ta alati garanteerida praktikandi töö keelelist täiuslikkust ning seetõttu ei tasu ehmuda, kui artiklisse ilmub hiljem mall „see artikkel vajab keelelist toimetamist“. Kuigi eesti keel on meie emakeel, ei ole me tõlkijatena eksimatud ning lähtekeel mõjutab paratamatult ka sihtkeelt. “Sageli võib tõlkides tunduda, et kõik on korrektne, kuid hiljem selgub, et eesti keeles oleks loomulikum teistsugune sõnajärg või väljendus ja sisse lipsab ka kõnekeeles tavapäraseid anglitsisme”, lisab ta.
Mahud ja artiklivalik
Üks praktikant jõuab praktika jooksul tõlkida tavaliselt umbes kümmekond artiklit, sõltuvalt nende pikkusest ja keerukusest. Lühemate artiklite puhul võib see arv ulatuda ka üle 25. Artiklite teemadele piiranguid ei seata, kuid enne tõlkimist tuleb veenduda, et sama artikkel ei ole eestikeelses Vikipeedias juba olemas. Samuti soovitame valida lähteartikliks sisuka ja kvaliteetse artikli, sest kehvast lähteartiklist ei sünni ka head tõlget.
Praktikantide tagasiside ja juhendaja kogemus
Praktikandid on korduvalt rõhutanud, et võimalus valida huvitavaid teemasid eri valdkondadest hoidis nende motivatsiooni kõrgel ning muutis tõlkimise vaheldusrikkaks ja kaasahaaravaks. Samuti hinnatakse kõrgelt praktika paindlikkust, sest tänapäeval on kõigil kiire ja on hea, kui saab tööd teha omas tempos ja omale sobival ajal ning kohas.
Pille Priks, kes on Wikimedia Eesti juures praktikante juhendanud nüüd juba neli aastat julgustab tõlkeprogrammi õpilasi seda huvitavat võimalust proovima. “Hiljem tuleb nagunii tööle minna tõlkebüroosse või vabakutseliseks ja peab hakkama tõlkima sageli igavaid ja elutuid tekste. Vikipeedia on aga elav organism ja siit saate kaasa elukogemuse”, julgustab ta. Tema sõnul on juhendamine avardanud ka tema enda silmaringi. “Kui ühe praktika jooksul töötad läbi artikleid eri teemadel, avastad enda jaoks ka palju uut. Näiteks õppisin hiljutise praktikandi kõrval põhjalikult tundma Skandinaavia ja Jaapani mütoloogilisi olendeid (vt nt Yokai). Samuti sain teada, et 1518. aastal toimus Prantsusmaal ajalooline sündmus nimega tantsukatk või siis ühest artiklist ajendatuna lugesin läbi ka selles mainitud raamatu. Siin tekib nn Vikipeedia sündroom — on kerge ennast unustada ja ajataju kaotada“, kirjeldab ta.
Neile, kes veel kaaluvad ja otsivad praktikakohta, soovitame lugeda meie tõlkepraktikantide isiklikke kogemuslugusid Wikimedia Eesti kodulehelt. Lisaks tõlkepraktikale pakume ka praktikavõimalust mitmes teises valdkonnas. Lisaküsimuste korral võib meile julgelt kirjutada: wikimedia.eesti@gmail.com
Kogemuslood:
“Mida õpetab tõlkepraktika Vikipeedias?“
“Wikimedia Eesti praktikant Britta: Lõuna-Korea ja Eesti vahel on palju sarnasusi“
“Vikipeedia pakub rutiinsele õppeprotsessile head vaheldust“