Kvaliteetsel pildimaterjalil on Vikipeedia artiklites oluline roll

Posted on

Sageli ei mõelda, kust tekib see materjal, mida kõik huvilised saavad Vikipeedias näha. Ei meenu, et selle taga on reaalsed inimesed. Vikifotograafide puhul võib aga juhtuda, et neist ei teata väga ka erikeelsete Vikipeediate juures, sest need kaastöölised tegutsevad Wikimedia Commonsis ning seepärast ei jõua nende tehtud täiendused Viimaste muudatuste lehele Vikipeedias. Nii on näiteks eestikeelses Vikipeedias eraldi lehekülg “Meie fotograafid”, mis tutvustab meie kohalikke tippfotograafe. 

Kuid Vikipeedia on ülemaailmne projekt ja lisaks eestlastele seisavad selle hea käekäigu pärast ka paljude teiste riikide kodanikud, kellest ühte silmapaistvaimat fotograafi tutvustame järgnevad intervjuus – Diego Delso või nagu Wikimedias teda teatakse, Poco a poco.

Diego Delso on Vikipeedia kaudu seotud ka Eestiga. Ta on eestikeelses Vikipeedia esilehel enim nädala fotosid saanud välismaalane. Lisaks on ta külastanud Eestit ja lisanud Vikipeediasse Eestist üle 500 pildi.

Wikimedias tunnevad inimesed sind kvaliteetsete fotode järgi, ent mitte niivõrd nende taga oleva inimese järgi. Räägi natuke endast.

Olen Hispaania kodanik, sündinud 1974. aastal Alicantes, kuid ei hooli riigipiiridest ja pean end pigem maailmakodanikuks. Õppisin Hispaanias Zaragozas elektrotehnikat ning töötan ja elan täna Saksamaal Münchenis. Tööst vabal ajal meeldib mulle reisimine, fotograafia ja sukeldumine. Ma käin vahel ka rattaga sõitmas, et stressist vabaneda. Muidu pean end üsna normaalseks, aktiivseks, seiklushimuliseks ja avatud meelega inimeseks, kes on alati valmis uusi asju õppima. Olen elanud neljas erinevas riigis ja olen pidevate muutustega oma elus harjunud.

Sinu saavutused Wikimedias võivad jätta mulje, et oled täiskohaga Wikimediale pühendunud, kuid nii see pole. Mis sulle leiva lauale toob? Mis on su igapäevane töö ja kuidas oled töö kõrvalt suutnud selle imelise hobi jaoks aega leida?

Töötan Münchenis autofirmas ja tegelen enamasti auto elektrooniliste juhtplokkidega. Töö on tegelikult üsna nõudlik, kuid mul on ka paindlik tööaeg ja paindlikud puhkusepäevad, mida jagan oma pere ja reisimise vahel. Reisin kohtadesse, kus ma varem pole käinud ja mille kohta leidub Commonsis vähe materjali.

Mis ajendas sind Wikimedia Commonsis kaastööd tegema ning mis motiveerib sind nii fotograafia vallas kui ka kogukonnas tegutsemise juures?

Alustasin Vikipeedia toimetamist 2007. aastal, kui elasin USA-s. Otsisin ingliskeelset artiklit hispaania toidu kohta ja hiljem otsisin selle artikli versiooni ka hispaaniakeelsest Vikipeediast ning olin pettunud, et seal oli see palju lühem. See ajendas mind nimetatud artiklit laiendama ja nii sai alguse minu Wikimedia teekond.

Kuna olin palju ringi reisinud ja mulle meeldis väga fotograafia, oli vaid aja küsimus, mil hakkasin pilte Wikimedia Commonsi keskkonda üles laadima. Olen tänu Wikimedia Commonsile palju õppinud, mitte ainult esimestel aastatel, vaid õpin jätkuvalt ka praegu, kui olen seal juba kümneid aastaid tegutsenud.

Kust tuleb minu motivatsioon? Esiteks, samastumine Wikimedia liikumise eesmärgiga, teiseks kuulumine suurde kogukonda ja lõpuks see, et ma pidevalt õpin. Mõne kogukonnaliikmega isiklikult kohtumine, eriti Wikimania ajal, on samuti andnud tõuke projekti panustamiseks ja abistamiseks.

2. koht fotovõistlusel Wiki Loves Earth 2016. Kivikõrb Bulgaarias.

Nüüdseks oled Wikimedia Commonsi lisanud üle 27 000 faili, mis on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Kuidas oled selleni jõudnud ja millised on olnud suurimad takistused, mida oled pidanud ületama?

Suure hulga piltide üleslaadimine pole iseenesest väljakutse. Ma pildistan 10–20 korda rohkem fotosid kui need, mille lõpuks Commonsisse lisan. Nende välja sortimine, tuvastamine ja töötlemine on see, mis võtab tõesti palju aega. Suurimad takistused? Noh, kindlasti töömaht, ma ütleks, kuid see on takistus, mis kuulub protsessi juurde. Niikaua kui ma pole viimase reisi fotosid töödelnud, ei tunne ma end mugavalt järjest rohkemate piltide tegemisel, sest mu tegemata töö võlg järjest suureneb. Vahepeal on Commonsi keskkonnas üleslaadimistööriistad muutunud ka päris heaks ja võimaldavad tõhusat ja kiiret fotode üleslaadimist. 

Sinu Wikimedia Commonsisse lisatud fotodest peaaegu 1000 on nimetatud eeskujulikeks fotodeks (featured images), mis on iseenesest tohutu arv ja moodustab peaaegu 5,8% kõigist Commonsi eeskujulikest fotodest. Kuidas oled sellise tulemuseni jõudnud ja miks sa sellele keskendud?

Peaksin lähinädalatel jõudma ainuüksi Wikimedia Commonsis 1000 eeskujuliku fotoni (2024. aasta algul). See on tõesti hull number. Kujutage ette, et juba siis, kui teil on 10 eeskujulikku fotot, peetakse teid Commonsi tippfotograafide sekka kuulujaks.

Ma ütleksin, et see on aja, pühendumise ja visaduse küsimus. Tahtsin seda teha ja see oli mulle algusest peale selge, kui valisin oma kasutajanimeks “Poco a poco” – samm-sammult. Esimestel aastatel toimetasin palju hispaaniakeelses Vikipeedias ja sain seal ka administraatoriks. Commonsis hakkasin keskenduma kvaliteetsetele piltidele ja liikusin seejärel eeskujulike piltide juurde. See pakkus mulle huvi, kuna see on minu jaoks väljakutse. Nii paljude heade piltidega panustamine annab projektile ka suurt lisaväärtust ja see teeb mind uhkeks.

Kunstnikel on sageli ka endal mingid ambitsioonid. Kas peale ühise hüve on sul ka isiklikke motiive? Kas sinu eesmärk on kinnistada end fotograafina, kel Commonsis enim eeskujulikke fotosid? Wikipedia on hea platvorm oma loomingu tutvustamiseks, kuigi tulu see ei anna.

Mul on hea meel olla esimene fotograaf, kes saavutab Commonsis 1000 eeskujuliku foto lävendi. Pean seda omamoodi elutööks. Tegelikult on see olnud üle 15 aasta pikkune töö, aga ma ei usu, et see saavutus jääb püsima, sest teised tulevad järgi ja küllap saab see arv kunagi ka üle löödud.

Nii et mul pole siin suuri ambitsioone, aga mul on alati hea meel näha oma pilte kasutatuna internetis ning raamatuid, mille kaanel on üks minu tehtud piltidest. Samuti on minu pilte olnud Ameerika õllepudelil, Hispaania margil või prestiižse prantsuse kirjaniku koomiksis. Enamasti pakuvadki rõõmu sellised väikesed ootamatud asjad koos fotode entsüklopeedilise väärtusega. Kuid olen nõus, et Mediawiki tarkvara pakub toredaid galeriisid ja see näeb päris hea välja, et neid oma sõpradele näidata.

Kas soovid veel mingeid saavutusi välja tuua?

Jah, armastan fotokonkursse, olen osalenud Wiki Loves Monuments fotovõistlusel selle loomisest saadik ja mul õnnestunud olla riiklikke finaliste seas enam kui 20 erinevas riigis ja neljal kontinendil. 

Osalesin ka pildikogumises Wiki Loves Earth ja tänu Bulgaariast pärit pildile sain oma esimesel osalemisel isegi teise koha maailmas.

Oma veealuste fotodega olen saavutanud finaalikohti üleriigilistel konkurssidel alates 2020. aastast. Minu pildid on finalistede hulgas esile tõstetud Aasta piltide konkursil alates 2012. aastast (kokku 22 pilti).

5. koht aasta parim foto 2016. Seljalandsfossi juga Islandil.

2016. aasta oli kindlasti parim aasta, olin aasta parima pildi edetabelis 5. ja 11. kohal, mis oli omamoodi sensatsioon Hispaanias piirkonnas, kust ma pärit olen. Ülemaailmsel hääletusel valivad Wikimedia kasutajad aasta erakordseima pildi

Kuid ma arvan, et saavutus, mille üle olen veelgi uhkem, on minu 27 000+ pildi laialdane kasutamine – käesoleva hetke seisuga on neid Wikimedia projektides kasutatud üle 63 000 korra, peamiselt Vikipeedias. Tõestuseks, et minu pilte Vikipeedias hinnatakse, on see, et ingliskeelses versioonis on tunnustatud 85 pilti, millest üle poole on olnud ka ingliskeelse Vikipeedia avalehel. Kuid ka eestikeelses Vikipeedias on minu pilte mõned korrad (8) nähtud esilehel nädala fotona, mis on mulle teadaolevalt kõrgeim arv mitte-eestlastest fotograafide seas. Lõbus tõsiasi on see, et vaevalt on keegi saanud eestikeelse Vikipeedia avalehele rohkem pilte suhtes sellega, kui palju aega ta siin riigis on veetnud. 

Tuneesia töötoas osalejad

Peale tegevuste veebis olen proovinud ka inimesi õpetada, nii palju kordi kui mul seda teha on lubatud.  Kõige põnevam kogemus oli 3-päevane töötuba, mille veetsin 2016. aastal Tuneesiast pärit fotograafidega. Tore oli näha väärtuslikke töid, millest mõned laaditi Commonsisse üles aastaid hiljem. Kes teab, äkki sain neile anda mõne hea näpunäite oma oskuste parandamiseks. 

Kui rääkida laiemalt, siis kuidas aitab fotograafia kaasa laiemale Wikimedia eesmärgile jagada vabalt teadmisi? Kuidas end selles positsioneerid? Mis on sinu missioon liikumises?

Piltide tähtsus Vikipeedia artiklites on vaieldamatu. Seega vajame pilte praeguste või tulevaste artiklite jaoks ja kui need pildid on kvaliteetsed, pakume lisaväärtust, muutes kogu projekti professionaalsemaks ja küpsemaks. Samuti on rõõmustav, kui kasutajad on mulle öelnud, et nad on isegi Vikipeedia artikleid loonud selleks, et mõnda pilti kasutada.

Peale selle on tasuta litsentsitud piltide allikas suurepärane projekt, kus on üle 100 miljoni faili ja mida saab kasutada mis tahes otstarbel. Minu silmis on see muutuste loomise vahend.

Kuidas võrdleksid tekstide ja visuaalse materjali rolli ja tähtsust?

Nad vajavad üksteist, see on nagu sümbioos. Tekstile on vaja häid pilte, et see võiks saada heaks artikliks. Mõnel juhul olen näinud ka seda, kuidas hea pilt (või isegi esimene pilt) oli artikli loomise põhjuseks. Niisiis, hea pilt leiab lõpuks artiklisse tee.

See on põhjus, miks ma usun, et peame kaotama suured lüngad puuduvate või kvaliteetsete piltide osas. See ajendas mind panustama sadade piltidega Hispaania maakondadest, millest puudub pilt, sõites päikesetõusust päikeseloojanguni autoga ühest kohast teise. Läksin veelgi kaugemale. Kui mõistsin, et meil on mereteemalises pildimaterjalis suured lüngad, otsustasin seda lõhet vähendada ja hakkasin 2019. aastal tegelema sukeldumisega. Isegi kui taotlesin sukelduja tunnistust, oli mul juba kaamera kaasas. 140 sukeldumist hiljem olen üles laadinud peaaegu 2800 veealust pilti, millest paljud on olnud fotod uutest liikidest ja enamik on selles valdkonnas esimesed kvaliteetsed pildid. 

Palun kirjeldada protsessi, mida järgid piltide valimisel ja redigeerimisel enne nende Commonsisse üleslaadimist? Kuidas sa valid fotode teemasid? Wikimedia Commonsi eeskujulikud pildid peavad vastama teatud kriteeriumitele. Kuidas sa pilte teed ja redigeerid, et tagada nende vastavus Commonsi eeskujuliku pildi tehnilistele standarditele?

Esimene kriteerium on detailsus/kvaliteet. Kõigepealt otsin parima kvaliteediga pilte. Kui leian mitu sellist pilti, siis liigun kompositsioonile (kärpimine, häirivate elementide eemaldamine, vaatenurk, jne). Seejärel valin objektist parima pildi. Mõne teema jaoks valin pilte mitme nurga alt. Seejärel täiustan neid kõiki ja panen igale pildile korraliku pealkirja.

Enne pildistamiskohta jõudmist koostan plaani objektide kohta, mida tahan pildistada. Need on kas objektid, mis seda kohta hästi esindavad või on imeilusad või pole neist veel Commonsis pilte. Mõtlen ka sellele, milliseid objekte sobiks paremini pildistada sinise tunni ajal (enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut). Minu arvates peab üks eeskujulik pilt olema valgustuse või väärtuse poolest erakordne (lisaks hea kvaliteet ja kompositsioon) ning need on asjad, mida saab ette näha.

8. koht Wiki Loves Monuments 2017. Notre Dame’i katedraal Kanadas.

Kuidas kavatsed eeskujulikke piltide arvu maksimeerida?

See on lihtne, pühenduda ja külastada piirkondi, millest on vähe või pole üldse pilte. See on ka põhjus, miks ma keskendusin veealusele fotograafiale. Paljudesse erinevatesse kohtadesse reisimine tagab ka selle, et mul on lai valik materjali arhitektuurist metsloomadeni. Võiksin ka rohkem stuudiofotograafiaga tegeleda, kuid usun, et see on midagi, mida saan ka tulevikus teha, nii et seni, kuni olen vormis, eelistan reisida.

Kas sul on ka pilte, mille puhul oled üllatunud, et need eeskujulikuks on nimetatud?

Tõepoolest, neid on palju. Minuga juhtub seda sageli. On pilte, kus ma ütleksin, et need on selgelt eeskujulikud, kuid neid ei tõsteta esile ja vastupidi. Mõnikord nomineerib keegi teine neid pilte, mida ma ei pidanud heaks eeskujuliku foto kandidaadiks, ja lõpuks just need nimetatakse eeskujulikeks fotodeks. Jälgin ka teiste kaastööliste fotosid. Kogu selle protsessi käigus õpid palju mõlemas suunas, nägema nõrkusi või ka ilu, mis sulle alguses näha polnud.

Lisaks fotode tegemisele ja üleslaadimisele on ka muid väljakutseid. Mis on sind enim häirinud ja milles loodad näha muutusi? Mida oled ise selles suunas teinud?

Jah, kindlasti on. Kogukonnas ei ole alati kõik harmooniline. Mind on kritiseeritud ka kvaliteetsete piltide ja eeskujulike piltide arvu pärast, nagu see oleks ainus, millest ma hoolin. Tegelikult on minu jaoks kõige olulisem see, et kogu see hea materjal (minu ja teiste kasutajate fotod) saaks rohkem nähtavust ja leiaks kasutust ka teistes projektides.

Harilik astelrai (Dasyatis pastinaca)

Puudust tunnen ma sellisest Wikipedia tööriistast, mille abil saaks otsida sobivaid pilte teatud teema/artikli/jaotise jaoks, kuid milles esmajärjekorras pakutakse kvaliteetset sisu.

Praegu on fotograafi ülesanne reisida, pildistada, sorteerida, töödelda, identifitseerida (mõnel juhul võtab just see kõige rohkem aega), üles laadida, kategoriseerida ja fotosid artiklitesse lisada. See tähendab palju tööd ja siin oleks teretulnud abi teistelt inimestelt ja/või tehisintellektilt.

Mida ma ise olen teinud? Olen ostnud bioloogia teemalisi raamatuid, et oma veealuseid fotodel kujutatut võimalikult täpselt identifitseerida.

Mis on sinu arvates suurimad väljakutsed, millega Wikimedia liikumine ja Wikimedia Commons silmitsi seisavad? Kas on midagi, millega sa ise kavatsed tegeleda?

Kogukonna liikmete ressursid on piiratud. Peaksime aitama neil keskenduda sisu täiustamisele ja loomisele. Kahjuks kulutavad tegijad palju aega ülesannetele, mis peaksid olema automatiseeritud või poolautomatiseeritud (alates vandalismiga tegelemisest mistahes projektis kuni piltide automaatse kategoriseerimiseni Commonsis).

Fotograafide väljakutsete osas leian isiklikult, et Wikimedia liikumine ei aita fotograafidel väljaspool Wikimedia projekte CC-litsentside täitmist jälgida. Enamikku materjali, mida me Commonsisse CC-litsentsiga üles laadime, kasutatakse väljaspool Wikimedia liikumist ilma litsentse arvestamata. On suur vahe, kas meie üksikisikuna või Wikimedia organisatsioon nõuab selles osas parandusi.

Ma tunnen end liiga väiksena, et tegeleda nii suurte probleemidega, kuid jätkuvalt proovin neile tähelepanu juhtida.

Olen näinud palju vaeva, et selles küsimuses Eestis ajakirjandust harida, nii et tean, mida sa tunned. Kuid selliseid ülesandeid täidavad sageli kohalikud Wikimedia haruorganisatsioonid ja sa oled nendes organisatsioonide töös ka osalenud. Milliste liige sa oled ja mida seal teinud oled?

Olen Wikimedia Hispaania, Wikimedia Saksamaa, Wikimedia Austria ja Commons Photographers Groupi liige. Viimases kolmes olen ma lihtsalt liige, nagu paljud teised, kuid Hispaanias olin paar aastat ka juhatuse liige, hoolitsedes tegevuse korralduse ja tehniliste küsimuste eest.

Lisaks kõigele seni nimetatule olen Wiki Loves Monuments konkursi žüriiliikmena toetanud seda üritust juba aastaid nii rahvusvahelises (ja viimases) etapis kui ka erinevates riikides nagu Iraan, Moldova või Hispaania.

Wikimedia Commons on koostööplatvorm. Kuidas teed koostööd teiste kaastöölistega?

Kasutan oma kogemusi peamiselt fotograafias ja projekti platvormidel, nagu Featured Pictures Candidates või Quality Images, et anda teistele projekti panustajatele nõu ja tagasisidet. Tunnen, et see on valdkond, kuhu saan rohkem panustada. Kui saan kaasa aidata näiteks viie kaastöötaja fotograafia alaste oskuste parandamisele, oleks projekti kasutegur juba palju suurem võrreldes sellega, kui teeksin seda ainult enda jaoks.

Külastasid Eestit 2012. aastal. Mis on sulle Eestist meelde jäänud? 

Tõepoolest, minu Eestis käimisest on nüüdseks möödas üle 10 aasta. Tallinn avaldas mulle muljet, linn nägi välja ilus, puhas ja autentne. Mulle meeldis tunda end justkui keskaegses linnas, kus nautisin suurepärast toitu ja toredaid inimesi. Samal ajal on vanalinn ümbritsetud kaasaegsete hoonetega, mille tulemuseks on kena segu vanast ja uuest.

Olin näinud pilte Nõukogude okupatsiooni ajast ja seetõttu ei olnud mul väga suuri ootusi, kuid kõik oli palju rohkem arenenud ja korras, kui ma ootasin. Plaanisin sellel reisil ka Venemaad külastada, aga kuna selgus, et Eesti-Vene piiril minu passi ei aktsepteeritud, siis sain Eestis viibida kauem kui algselt plaanisin ja näha natuke rohkem riiki.

Tallinna Raekoda, öine panoraamvaade

Oled lisanud Wikimedia Commonsisse üle 500 pildi Eestist, millest 6 on nimetatud eeskujulikeks (Featured Pictures). Kas on veel midagi, mida võiksid jäädvustada? Kas on plaane siia tagasi pöörduda?

Raske öelda. Külastaksin uuesti vist neid kohti, mis mulle Tallinnas kõige rohkem meeldisid, samuti mõnda mõisa ja Eesti rabasid. Sain Eestis palju kogemusi, nii et usun, et suudaksin praegu paremini kui toona esile tuua siinset kena arhitektuuri. Tõenäoliselt otsiksin ka uusi sihtkohti, küsides mõne kohaliku tuttava käest.

Minu reisimisaeg on piiratud ja maailmas on veel nii palju huvitavaid kohti, mida tahaksin vähemalt korra näha. Lähinädalatel külastan esimest korda Lõuna-Sudaani, Rwandat ja Etioopiat. Seega on mul väga hea meel teada saada, millised need kohad välja näevad. Las ma avastan veel mõned kohad maailmas enne, kui mõtlen Eestisse tagasi tulekule.

 

Küsimusi esitas Ivo Kruusamägi.

Fotod: Diego Delso, CC BY-SA 4.0.

Top