Tudengid võiksid kirjutada Vikipeediasse, mitte sahtlisse

Posted on

Ursula Erik on viimased kümme aastat Eesti Maaülikoolis inglise erialakeelt õpetanud ja tegelenud tõlketöödega. Alates 2014. aasta kevadest on Maaülikooli tudengid inglise erialakeele kursuse raames kirjutanud rohkem kui 700 Vikipeedia artiklit. Ta leiab, et õppejõud peaksid artikli kirjutamist õppetöös rohkem kasutama, sest “üliõpilased teevad väga asjalikke töid ja miks neid niisama sahtlis või arvutikaane all hoida?” 

What is the dosage of dapoxetine 60 mg for depression? You may have a severe allergic reaction and may need Vinaròs medical attention. Your doctor may adjust the dose or use other medication.

Order clomid online, and the side effects are very common but rarely life-threatening. Clomid is also less expensive than the Bijāwar como usar cytotec para aborto 6 semanas generic version of. In my experience, my husband did not get the benefits that i hoped for and he found out he was infertile.

The scabies mite is highly adapted to infest and destroy human tissue. The use of http://allclimate.nl/contact/ the drug is not recommended for the prevention or treatment of hiv infection because of possible side effects including an increased risk of serious birth defects caused by the drug. It is not a sedative and should be used cautiously with other sedatives.

Milline oli sinu esimene kokkupuude Vikipeediaga? Mis sulle selle juures meeldis või ei meeldinud? Kuidas on sinu hoiakud ajas muutunud?

Esimese muudatuse Vikipeedias tegin Gustav Ernesaksa kohta kirjutatud artiklis, kus oli lakooniliselt märgitud, et ta on ENSV rahvakunstnik. Tänu koorijuhist emale ja koorivanema ametitki pidanud isale olid kodus Ernesaksa raamatud käepärast võtta, täiendasin artiklit nende põhjal. Tegin seda, sest ma ei tahtnud, et noored inimesed loevad fantastilise helilooja ning koorijuhi kohta tuima infot. 

Teame, et õpetajad keelavad õpilastel Vikipeediat allikana kasutada. Ma arvasin, et Vikipeediale ei soovitata viidata, kuna see on ebausaldusväärne. Tegelikult ei viidata Vikipeediale sellepärast, et ta on ise referatiivne ja põhineb allikatel. Varasemalt ma ei olnud nii mõelnud. 

Vikipeedia annab võimaluse lugeda eestikeelseid tekste. Minu jaoks on see isegi sisust olulisem. Tänapäeval on doktorandidki juba inglise keelega nii harjunud, et nad ei oska eesti keeles oma tööst kokkuvõtet kirjutada. See on väga ohtlik trend. Samuti saab Vikipeedia keskkonnas liikuda erinevate keeleversioonide vahel ning Vikipeedia on ka suur keelekorpus, mis on aluseks arvutilingvistikale.

Veel on minu jaoks huvitav, et Vikipeedia koondab viidetena ka sellist kirjandust, mida keegi niisama enam raamatukogust otsima ei lähe või ei oskagi minna – sa ju ei otsi allikaid, mille olemasolust ei tea. Vikipeedia toob välja asjad, mis muidu hakkaksid meie teadvusest kaduma – asjad, mis pole internetis, pole olemas. 

Oled juba 2014. aastast lasknud tudengitel õppetöö osana artikleid kirjutada. Kuidas sa selleni jõudsid ja mil viisil see ülesanne korraldatud oli?

Avastasin, et minu inglise erialakeele kursusel osales mitmeid päris hea keeleoskusega tudengeid ja tekkis mõte anda neile sõnavara kontrolltöö asemel teha midagi “asjalikumat”. Juhtumisi leidsin internetis infot käimasoleva Vikipeedia tõlkevõistluse kohta ja andsin üliõpilastele valida, kas teha kontrolltöö või tõlkeartikkel Vikipeediasse.

Minu aines on olulised terminid. Üliõpilane peab valima mingi termini, mida ta eesti keeles kindlalt teab, otsib selle kohta materjali ja kirjutab selle põhjal umbes 200-sõnalise artikli. Kirjutatakse Vikipeedia “liivakasti” ja kõik artiklid arutame koos tunnis läbi. Võib ka tudengid grupitööks rühmadesse jaotada, siis saavad nad harjutada koostööd. 

Minu arust on Vikipeedia artikli kirjutamise ülesanne väga vajalik ja arendab akadeemilist kirjutamisoskust, sealhulgas viitamist ja õigekirja. Oluline on terminite kasutus. Vikipeedia artiklis näeb, kuidas mingist “asjast” räägitakse – tekib kontekst. Küllap oleme kõik sattunud eriti õudseid kasutusjuhendeid lugema ja imestanud, kes neid teeb. Enne guugel-tõlget tõlkis kasutusjuhendeid filoloog, kes tavaliselt tehnilisi termineid ei tea – ja seda ei saa talle pahaks panna, sest kuskohast ta oleks pidanud termineid või konteksti vaatama? Google võttis need varemtehtud terminitõlked uutele aluseks, mistõttu on rohkelt veidraid või lausa valesid termineid kasutuses.

Vikipeediasse artikli kirjutamine on ka ühiskonnale suunatud tegevus, ülesande käigus luuakse sisu, mis jääb Vikipeediasse ja on kõigile nähtav. Ühiskondlik panus sageli motiveerib kirjutama, sest see annab hea tunde, et töö on päriselt vajalik.

Mida üliõpilased sellest ülesandest arvasid? 

Mõned on vaimustunud, et on saanud midagi ise ära teha. Mõnedel on olnud ka raske, aga nad on ikkagi hakkama saanud. Kõige raskem on keeleline osa – õigekiri, grammatika, lause struktuur. Inglise keele mõju on väga tugev ja tundub, et olukord läheb järjest halvemaks.

Kas on olnud suuri õnnestumisi, mida tahaksid eriti välja tuua? Või muidu huvitavaid lugusid, mida mainida?

Seoses Vikipeediasse kirjutamisega on mul üks huvitav lugu. Kirjutasin metsanduse ajaloost ja tahtsin kirjeldada metsameeste vormirõivast, mida enam ei ole. Minu isa oli metsamees ja mäletan lapsepõlvest, et tal oli sinine vormiülikond, hiljem muudeti see aga roheliseks. Tekkis küsimus, miks ja kuidas? Kas see võis olla üleliiduline kampaania – s.t. kogu NSVL süsteemis? Isa ka ei mäletanud, aga asus kohe kursuskaaslastele helistama. Enn Alton ütles: “Tedre elulooraamat, lehekülg 44.” Just nii oligi. Heino Teder oli tollane minister, kelle juhitud ministeerium oli palju enamat kui metsamajandus ja looduskaitse. Loo moraal on, et selline info ja allikad lähevad kaotsi, kui neid kirja ei panda.

Metsanduse ajalukku süüvides kohtusin ka metsandusajaloolase Toivo Meikariga, kes aitas üldpilti mõtestada ja nimetas hulga suurepäraseid allikaid. Teaduskeele ja terminikonverentsidel on alati huvitavaid emeriitprofessoreid, kelle teadmised peaks ilmtingimata Vikipeedias leitavad olema – kasvõi allikaviidetena. Varasemad ‘paberkandjal’ tööd kipuvad unarusse jääma, see oleks kurb kaotus.

Milliseid õpetussõnu jagaksid õppejõule, kes soovib samasuguse ülesandega katsetada?

Alustada võiks nii, et pakuks üliõpilasele valiku ja mingi “motivatsiooni”, näiteks Vikipeedias vormistatud artikli eest saaks rohkem punkte kui lihtsalt referaadi eest. Õpilased-üliõpilased teevad ju väga asjalikke töid – miks neid niisama sahtlis või arvutikaane all hoida? 

Ei ole vaja karta, et tehniliselt peate kõike ise valdama ja igale küsimusele oskama kohe vastata. Õppijad aitavad üksteist hea meelega ja noored valdavad arvutit ja tehnikat väga hästi. Alati saab abi küsida ka Wikimedia Eesti tugiisikult. Vikipeedias on olemas väga head juhendmaterjalid ja õppevideod, mille järgi õpilased saavad kiiresti asja selgeks.

Õppejõu jaoks ei ole selle ülesande kontrollimine rohkem töömahukas kui kirjaliku töö või referaadi üle vaatamine. Kui ülesanne on valikuline, siis selle kirjutamise valivad need, kel on rohkem oskusi ja motivatsiooni. Võib kaasata ka tudengeid üksteisele tagasisidet andma ja selle eest anda neile lisapunkte. 

Ja tööplaani saab õppejõud teha linnukese “digioskuste arendamine”, “töö allikatega”, “koostööoskuste arendamine” ja “ühiskonnale suunatud töö” lahtritesse – mis pealegi ongi täiesti õige ja vajalik. Lisaks ütleb üliõpilane: “Nagu päriselt avaldatud kohe!”

Küsimusi esitas Pille Priks.

Foto: Janno Loide, CC BY-SA 4.0.

Intervjuu valmis seerias “Vikipeedilisi vaatlusi“.

 

Top