Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid

Posted on
Kuvatõmmis

Mai lõpul anti Eesti Keeletoimetajate Liidu toimetajaseminaril auhinnad viiele parimale Vikipeedia keeletoimetamistalgutel osalenule. Neljandatel talgutel toimetati peaaegu pool tuhat artiklit ja kõigi talgute jooksul kokku on neid parandatud ligi 2500.

Talgud võitis Merily Šmidt, teise koha pälvis Eve Sooneste ja kolmanda Elisabeth Kaukonen. Kommunikatsioonibüroolt Past ja Partnerid sai tunnustusmüksu neljanda koha pälvinud Terje Lusik. Parim uus tulija ja MTÜ Wikimedia Eesti auhinna saaja oli Kaja Randam.

Merily Šmidt võitis keeletoimetamistalgud juba teist korda ning selgitas edu võimalusega õppida väga heade keeletoimetajate, juhendajate ja õppejõudude käe all. “Sel korral toimetasin ainult artikleid, mis on kas või kaudselt minuga seotud, ja see motiveeris tegema rohkem.” Samas soovitas Šmidt, et ei tasu ka pidevalt näpuga järge ajada, palju artikleid on toimetatud ja kuidas läheb teistel osalejatel, sest siis saab pühenduda kõige tähtsamale – keeletoimetamisele.

Teise koha pälvinud Eve Sooneste soovitab aga kõigil tulla ja proovida, sest viimaseks jääda ei ole võimalik. “Pingeritta pannakse ju ainult 4–5 paremat talgulist,” lisas Sooneste, kes jõudis aasta varem samuti kolme parema talgulise sekka. Uutele tulijatele soovitab ta kindlasti teha eeltööd: näiteks vaadata, milliseid parandusi on teinud eelmiste aastate võitjad ja mille üle on arutletud talguartikli arutelulehel. “Mis kõige tähtsam: ei pea toimetama “peast”, vaid kasutada võib nii EKI lehekülgi, keelenõuannet kui ka küsida nõu targematelt keeletoimetajatelt. Kui keegi teine teeb juba toimetatud artiklisse asjakohase paranduse, siis tasub see üle kontrollida ja edaspidi õppust võtta.”

Kolmanda koha saavutanud Elisabeth Kaukonen leidis, et Vikipeedia talgutel osalemine on tulevase keeletoimetaja kasulik, kuna selle vältel puutub kokku paljude eri valdkondade tekstidega, mis ühest küljest avardab silmaringi ja teisest küljest lihvib toimetajaoskuseid ning pakub võimalust tutvuda uute terminitega. Ühtlasi märkis ta: “Vikipeedia artiklite toimetamine aitab arendada oskust olla n-ö oma aja ülemus, sest toimetamise hetke ja kestuse valid endale ise ning keegi ei käi kontrollimas, kui palju on tehtud.” Loomulikult andvat see juurde ka kogemust, midagi, mida on hea elulookirjeldusse lisada.

Neljanda koha preemia, kommunikatsioonibüroo Past ja Partnerid tunnustusmüks, anti välja esimest korda ja selle pälvis Terje Lusik, kes avastas, et Vikipeedia tekste toimetades on tavapärased keeletoimetaja raamid natuke nihkes. “Näiteks julgesin ära kustutada mõne lause, millest ma ei suutnud mingit mõtet välja lugeda. Tavaliselt ma keeletoimetajana lauseid ei kustuta, aga Vikipeedia on selline tekstikogum, kus puudub autor, kellega nõu pidada, või originaal, millega tõlget võrrelda.” Samuti tuli talle meeldiva üllatusena, et Vikipeedia keeletoimetamine on kombinatsioon olemasoleva teksti kohendamisest ja ise sisu loomisest: “Kui keeletoimetamise käigus selgub, et oleks hea mõni lause juurde kirjutada, siis saan seda vabalt teha.”

„Kommunikatsioonieksperdina hindan Vikipeedia kogukonna tööd. Nüüdseks on Vikipeediast saanud tunnustatud infoallikas ja sageli ka võti sügavamate teadmiste juurde. See aga tähendab nähtamatut toimetajate meeskonda. Vikipeedia on osa Eesti tänapäevasest kultuurist – kvaliteetne ja arenev osa,“ rääkis kommunikatsioonibüroo juht Aune Past. „Need inimesed, kes maailma eestikeelsena lahti seletavad, ja teised, kes Eestit maailmale tutvustavad, on tunnustamist väärt,“ lisas ta.

Lisaks andis Wikimedia Eesti välja ka parima uue tulija preemia, mille võitis Kaja Randam, kes valis keeletoimetamiseks prantsuse kunstnike isikuartikleid, kus kohendas palju kunstisõnavara ja täpsustas/parandas prantsuse allikaid kasutades detaile. “Üllatuslikult ei olnudki tekstid keeleliselt märkimisväärselt ebakorrektsed, komad-tühikud olid paigas ja jämedaid sõnavigu vähe, küll aga vajas palju sujuvamaks muutmist lausestus,” kommenteeris ta keeleparandusi.

Žüriiliige Käbi Laane sõnul oli konkurents esikohtade osas üsna tihe ja oli palju kasutajaid, kes olid teinud kõrge kvaliteediga artiklite toimetamist. “Kohati oli näha ka, et toimetajad olid avastanud laiemalt Vikipeedia võlusid – lisaks keeletoimetustele olid mitmed kasutajad teinud artiklitesse ka sisulisi täiendusi ja ümberkorraldusi. Ehk julgevad nüüd toimetajad teinekord ka ise artikleid looma minna!”

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuulusid ka Ann Siiman Tartu Ülikoolist, Külli Pärtel Eesti Keeletoimetajate Liidust, Sirli Zupping Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Helin Kask Tallinna Ülikoolist.

Talguid korraldasid Eesti Keeletoimetajate Liit, Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Top