Eestikeelne Vikipeedia sai 19

Posted on

24. augustil tähistas eestikeelne Vikipeedia 19. sünnipäeva. Sellega koos toimus avaliku omandi manifesti allkirjastamine, millega rõhutatakse avaliku omandi tähtsust Euroopa kultuuris ja vabalt kättesaadava teadmuse arendamise olulisust.

Eesti Loodusmuuseum on andnud Vikipeediasse vabade litsentside alla umbes 6300 foto ning on sellega kõige enam pildimaterjali vabaks andnud muuseum Eestis. Loodusmuuseumi direktor Asta Tuusti allkirjastamas avaliku omandi manifesti 23. augustil 2021.

Eva Lepik, manifesti eestikeelse tõlke autor, on võrrelnud avalikku omandit puhta õhu ja veega ning toonud välja, et me hakkame sellest päriselt puudust tundma alles siis, kui selle varud kahanema hakkavad.

“Kirjandus ja kunst sünnivad suhestumisest varasema loominguga, sellega dialoogi astumisest, ja üha enam varasemate teoste ümbermõtestamisest töötlemise kaudu. Ja sellepärast on oluline, et avalikku omandisse voolaks pidevalt uut materjali ja sellele ligipääsu mingil viisil ei takistataks.”

Manifesti eestikeelne tõlge valmis Wikimedia Eesti koordineerimisel 2017. aastal, kui viidi läbi ka esimesed allakirjutamise ringid, kus sellega liitus üheksa organisatsiooni. Nüüd on manifestiga täiendavalt liitumas Eesti Loodusmuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Eesti Keele Instituut ja Muinsuskaitseamet.

Vikipedist Ivo Kruusamägi meenutab, et Vikipeedia laiem eesmärk on pakkuda kõigile vaba ligipääsu kogu inimteadmise juurde ning sellest tulenevalt on autoriõigustesse ja avalikku omandisse puutuvad teemad vikipedistidele alati väga hingelähedased olnud. Nii ei ole ka üllatav, et koos sünnipäeva tähistamisega tõstetakse esile avalikku omandit. 

Eestikeelne Vikipeedia on 19 aastaga kasvanud suurimaks keeleversiooniks Baltikumis ning seal on tänaseks ligi 222 000 artiklit. Meie kohalik keeleversioon paigutub maailma absoluutsesse tippu nii artiklite arvu kui ka aktiivsete vikipedistide suhte järgi rahvaarvu. Kõigi nende aastate sees on projektis üle tuhande muudatuse teinud 192 kasutajat.

“Tänaseks oleme selgelt tõestanud, et nii saab entsüklopeediat teha… kuid väga pikk tee on veel minna” sõnab Kruusamägi optimistlikult. “Me alles kraabime seda pinda, milleks see projekt tegelikult võimeline on”. Tema sõnul piisaks kõigest mõne tuhande huvilise lisandumisest, et asja arengut kümnekordselt kiirendada.

Top