Intervjuu Sulev Ivaga

Posted on
Sulev Iva 2006. aasta suvel.
Sulev Iva 2006. aasta suvel.

Sulev Iva (Jüvä Sullõv) on pärit Võru lähedalt Navi külast ning võru keele oskajana õpetab ta praegu Tartu Ülikoolis Lõuna-Eesti keele alg- ja edasijõudnute kursusi. Samuti on ta üks võrukeelse Vikipeedia eestvedajaid. Sain Suleviga kokku Werneris kuuma teetassi taga, et rääkida millega ta praegu tegeleb ning kuidas on ta sattunud Vikipeedia juurde.

It is used for treating male pattern hair loss, but, as you are well aware, men do not lose hair in the same way. Not persuasive paxlovid at walmart candidly that the commission failed to consider the evidence. If you don't see the item you want in the "add to cart" box, click the "not.

I will get pct clomid online pharmacy for free of the effects of generic pct clomid, cheap for pct clomid with prescription, buy pct clomid without prescription, pct clomid online from canada, Tamoxifen is available in both generic ciprofloxacin Brookfield and brand-name versions, and has been available on the canadian market since 2001 and in the united states since 2006. If cgmp is blocked, erections happen less often or not at all.

Maailmas on 7000 keelt ning Vikipeedias on nendest ära märgitud vähem kui 300. Üllatuslikult on nende seas lisaks eesti keelele ka Lõuna-Eestis kõneldav võru keel. Selline äramärkimine võru keelele tundub seetõttu väga prestiižne. Kui palju aga võru keele rääkijaid Eestis üldse on?

Rahvaloenduse põhjal võib öelda, et peaaegu 75 000 inimest oskavad võru keelt, kuid sellest pooled on igapäevaselt aktiivsed võru keele kõnelejad. Üleüldiselt oskab lõuna-eesti keeli umbes 10% eestlastest. Õppekeeleks ei ole võru keel aga peaaegu kuskil, see on enamasti ainult üks keeletund lasteaias või koolis.

Mis keeled või murded kuuluvad lõunaeesti keelte hulka?
On olemas 4 keelt: mulgi ja tartu, millel on tänapäeval väga vähe aktiivseid kõnelejaid, ning võru ja seto, mis on praeguste lõunaeesti keelte hulgas suhteliselt tugevamad keeled. Neid keeli või murdeid nimetavad keeleteadlased kokku lõunaeesti keeleks. Inimesed peavad aga eneseteadvuse või identiteedi poolest enda keeleks ikkagi konkreetset keelt, näiteks võru või seto keelt. Ükski inimene ei ütle, et mina räägin lõunaeesti keelt.

Mida sa täpselt Vikipeedias teed?
Vikipeedias tegelsen just võrukeelse Vikipeedia arendamisega. Tegevus oleneb ajahetkest. Momendil teen pigem vähem, sest ei ole palgatöö kõrvalt aega Vikipeediaga tegeleda.
Aga 2005. aastal, kui oli võrukeelse Vikipeedia loomise algus, siis tegelesin ikka pidevalt. Ise pean enda kõige suuremaks teeneks seda, et see üldse asutatud sai, kuid hiljem on nii mõnigi teine võrukeelsesse Vikipeediasse rohkem artikleid kirjutanud.

Miks sa võrukeelset Vikipeediat tegema hakkasid?
Seni ei olnud ühtegi entsüklopeediat ei võru ega ka lõunaeesti keeles. Kui eestikeelsed esimesed entsüklopeediad 1920.–30. aastal tulid, olid need kasutusel ka võru keele kõnelejate seas. Samas sain aru, et Vikipeedia on hea võimalus väikese keele jaoks tõestada, et ta on vajalik.

Mida täpselt võrukeelne Vikipeedia annab?
Üks aspekt on kindlasti entsüklopeediline väärtus. Inimesed saavad sealt fakte järgi vaadata. Praegu on võrukeelse Vikipeedia andmebaasis üle 5000 artikli, aga kui võrrelda seda eestikeelse artiklikoguga, siis seal on artikleid üle 120 000. Seega ei saa hetkel veel rääkida suurest entsüklopeedilisest väärtusest seoses võrukeelse Vikipeediaga, sest info saamiseks vaadatakse pigem ikkagi eesti- või inglisekeelseid kirjutisi.

Teisene ja, kuid isegi tähtsam aspekt on see, mida Vikipeedia pakub keele arengule, keele tõsiselt võetavusele ning rahvusvahelisele tunnustatusele. Vikipeedia kaudu on võimalik näidata, et keel on elujõuline ning kasutuskõlbulik. Vikipeedia saab kaasa aidata muutmaks võru keelt moodsas maailmas kasutatavaks. Näiteks praegusel ajal on paljude väikeste keelte mureks see, et nendes saab küll rääkida adramaadest ning põllutöödest, aga mitte nutividinatest ning interneti avarustest. Keele jätkusuutlikuse tagamiseks tuleb sellesse siduda ka uuemat ning lasta keelel areneda.

Kui raske oli algatada uut Vikipeedia keelversiooni? Varasemelt avati ka eestikeelne Vikipeedia. Kas kahe keele vahel oli tunda rivaalitsemist?
Eesti keel naudib paljusid soodustusi, mida võru keelel ei ole. See on ikkagi riigikeel, seda õpetatakse koolis ning seda on tunnustatud rahvusvaheliselt keelena. Õnneks aga võistlusest juttu ei ole, vaid pigem oleme täiendanud eestikeelset Vikiepeediat ning nemad täiendavad meid.

Mõningaid lahkhelisid on olnud inimestega, kes ei mõista, miks seda võru keelt või selle säilitamist üldse tarvis on. Enamjaolt on üldsus aga ikkagi võru keele säilitamise suhtes toetav.

Mis olid võrukeelse Vikipeedia alustamisel rasked kohad, mis ületamist ootasid?

2005. aastal ei olnud võru keelel veel ISO standardi koodi, mis tähendas, et rahvusvaheliselt ei tunnistatud võru keelt veel keeleks. ISO koodi saamiseks pidime täitma ankeedid ning koguma allkirjasid ja toetuskirjasid väärikatelt professoritelt. 2009. aastal otsustati võru keelele ISO kood väljastada. Praegu oleks keeruline teha näiteks setu keele põhist Vikipeedia keeleversiooni, sest setu keelel pole oma ISO koodi ning ilma selleta uusi keeleversioone ei looda.

Meil vedas, et saime võrukeelse Vikipeedia tehtud just enne seda, kui keeltele hakati ISO standardit nõudma. Samas ei olnud see ISO standard ka meile probleem, sest 2009 saime meiegi selle rahvusvahelise kinnituse.

Kes on teie põhilised artiklite kirjutajad?
Praegu on kirjutaid vähe. Mina üritan umbes nädalas korra ühe artikli valmis meisterdada. Samuti suunan üliõpilasi aine läbimiseks Vikipeediasse artikleid kirjutama, sest kuna neil on kohustuslikud kirjalikud tööd, siis miks mitte teha üks kirjatükk ka ühiskondlikult kasulikul eesmärgil.

Võrukeelse Vikipeedia algusaegadel oli mulle abiks üks rumeenlane, kes omal initsiatiivil tahtis võru keelt praktiseerida ning kirjutas lühiartikleid. Kõige rohkem artikleid on võrukeelsesse Vikipeediasse kirjutanud doktorikraadiga matemaatik Valdis.

Kahjuks on nüüd Vikipeedia artiklite kasv aeglustunud, sest meil ei ole alalist kirjutajaskonda.
Uute kirjutajate leidmiseks oleme korraldanud artiklivõistlusi ja püüdnud muul viisil kirjutamist atraktiivsemaks muuta.

Millal võiks võrukeelne Vikipeedia jõuda 100 000. artiklini?
Põhiline häda ongi see, et ei ole neid inimesi, kes oleksid valmis oma vaba aega Vikipeediasse panustama. Teisalt pole paljudel inimestel võru keele oskus nii hea, et nad oskaks kirjutada. Selle taga see seisab. Üksi on seda tööd tüütu teha, aga kui näed, et keegi teine ka nokitseb artiklite kallal, siis on motivatsiooni hulga rohkem. Põhiline olekski saada pikaajalisi kirjutajad ja suureks abiks oleks see, kui õnnestuks kokku tuua kümmekond aktivisti, kes pidevalt Vikipeedias tegutseksid. See võimaldaks juba kiiret arengut, kuid praegu tundub see idee veel utoopiline. Nõnda ei oska ma öelda, millal võiksime jõuda 10 000 või 100 000 artiklini.

Suleviga käis vestlemas Angela Ader.

Intervjuu valmis seerias “Intervjuud vikipedistidega”, mille eesmärgiks on tutvustada inimesi, kes aitavad Vikipeediat luua.

Top