Vikipeedia sõber 2020: Edina Csüllög

Posted on

15. jaanuaril tähistas Vikipeedia oma kahekümnendat sünnipäeva. Selle puhul kuulutas MTÜ Wikimedia Eesti välja 2020. aasta Vikipeedia sõbra, kelleks on Ungari päritolu Eestis elav filmitegija Edina Csüllög.

Vikipeedia sõber Edina Csüllög. Foto: Laur Lõhmus. Litsents CC SA-BY 4.0.

Korraldasid 2020. aasta algul Lõuna-Eestis vikiseminari Venemaalt tulnud soomeugrilastele. Kuidas ja miks see juhtus?

Suur tänu Sirli Zuppingile, kes soovitas FUFF-il Vikipeediaga koostööd teha. Ma varem ei teadnud, et ka Eestis leidub Vikipeedia entusiaste, aga see aitas mind õigete inimestega kokku viia. Vikipeediast olin küll kuulnud juba ammu – esimest korda korterikaaslase käest Budapestis 2000. aastate algul. Ta rääkis täiesti uskumatuid lugusid ning see tundus kõik nii ilus ja idealistlik. Tema oli vaieldamatult Vikipeedia suur sõber, aga nii sain ka mina tuld, kui ta jutustas Vikipeedia tekkest, ideest ja üldse kõigest sinna juurde kuuluvast. Kuna ta oli näitleja ja oskas väga hästi seda ette kanda, siis seda paremini see mõjus. Pärast seda olen ma Vikipeediat alati seostanud vabadusega ja teadnud, et on üks koht, kust saab suht sõltumatut informatsiooni eri asjade kohta maailmas.

Kui filmitegemist saab alati õpetada, sest oskajaid leidub, siis keelega on sageli keerulisem. Ilma nendeta, kes keelt sügavuti valdavad, on asi hapu. Ei tohi jääda ootama keele väljasuremist, sest siis on seda uuesti elule äratada juba ülimalt keeruline või üldse võimatu. Nõnda on hädavajalik aktiivselt tegeleda nii keele hoidmisega kui ka uute keeleaktivistide leidmisega. Ilma soome-ugri keeleaktivistideta pole ka neid, kellega ühendust võta ja kellega koos filme teha. Meil on tekkinud päris suur soome-ugri kunstnike võrgustik. Nii tahtsime kaasa aidata uutele sissekannete tekkele erinevatelt aladelt ning soovisin ka ise paremini mõista, kuidas päriselt Vikipeediasse midagi sisse viia. Vikipeedia on nii soomeugrilaste kui ka teiste väikerahvaste jaoks oma loomult üks olulisemaid keele hoidmise paiku. See kõik ei ole mitte ainult põnev, vaid ka võimalus veelgi kasvatada tutvuste ringi ja arendada olemasolevaid sõprussuhteid, seejuures toetades oma emakeele püsimist. Need kokkupuutepunktid on nii ilmsed ja seepärast näib see vikimaailma ja soome-ugri maailma kokkutoomine igati loomulik. Vikipeedia inimestega oli ühtlasi väga hea koostööd teha ja ma loodan, et see ei olnud viimane viklaager minu elus. Alati olen nõus korraldada järgmist.

Soome-ugri teemad paistavad sulle üldse väga hingelähedased. Olgu see siis soome-ugri filmifestival või filmikoolitused hõimurahvastele Venemaa avarustes. Mis sind selle juures võlub?

Ma sain pisiku kui olin 12 ja õpetaja näitas koolis soome-ugri keelepuud. Ma polnud varem midagi taolist kuulnud, et keeled võivad olla sugulased ja ma ei saanud sellest lõpuni aru. Küll aga algas sellega retk, mis siiamaani kestab. Tahtsin endale selgeks teha, et kas see on päriselt nii või on see hoopis väljamõeldis. Kuna enamus ungarlasi pigem seostab ennast türklastega, siis pidin teemat sügavamalt ette võtma, et tõele jälile saada. Õppisin parimatelt õpetajatelt Budapesti Ülikoolis soome-ugri keeleteadust. Siis tuli mu ellu film, mis võlus mind samamoodi nagu kogu see soome-ugri maailm ning mingi hetk mõistsin, et ma ei pea valima kahe kire vahel, vaid saan neid ühendada. Nii see kõik sündis. Ja see sügavam “miks” on ikkagi see, et iga inimene tahaks midagi maailmale tagasi anda. Tahaks tunda, et see on eriline, et oleme siin maa peal. Sündisin siia ja tahaks seda üürikest aega veeta nii, et panustan millessegi, mis teeb maailma rikkamaks ja ilusamaks kohaks ning minu arust on liikide ja rahvuste mitmekesisus, põlisrahvaste vaimsuse hoidmine üks ilusaim asi siin ilmas. 

Vikipeedia võib muidugi olla selline koht, kust infot saab, aga miks peaks keegi sinna panustama?

Vikipeedia on väikerahvastele üks olulisemaid keele ja kultuuri hoidmise kohti. Kõigil ei ole võimalik teha trükiseid, anda välja raamatuid või ajalehti ning isegi kodulehe haldamine nõuab erioskusi. Kogu selle informatsiooni saab aga alati hõlpsalt omas keeles vikisse üles panna. Seejuures saab lisaks tekstidele panna üles videosid ja muu audio- või visuaalset kraami. On vaimustav, et terve maailm seda näeb ja terve maailm seda kasutab. Just sellega saab kaasa aidata kultuuri ja keele säilimisele. Kui tuleb tahtmine, siis saad minna ja oma enda keeles millegi kohta lugeda, vaadata videosid ja pilte. Samas näevad seeläbi ka teiste keelte kõnelejad, et mida veel maailmas leidub.

Soome-ugri vikiseminarist osavõtjad 2020. aastal. Foto: Ivo Kruusamägi & Annika Teppo. Litsents CC SA-BY 4.0.

Kuidas paistab olevat teadlikkusega vikiprojektidest? Olgu siis Venemaa soome-ugride seas või siinsamas Eesti lõunanurgas. Ei udmurdi, komi ega võru keeles ole trükientsüklopeediat oodata, kuid vastavad Vikipeedia keeleversioonid on olemas.

Ma arvan, et peaksime sel teemal veel rohkem teadlikkust tõstma kasvõi seepärast, et Venemaal ei ole vene keelest erineva emakeelega inimestel lihtne oma emakeelt omandada. Väiksemate keelte õpetamine pole kohustuslik ja on sageli lausa koolides keelatud. Kui aga keeleaktivistide toel läbi viia vikikoolitusi, õpetades noortele artiklite loomist ja info lisamist, siis olekski koht, kus omas keeles vabalt kirjutada saab ning samuti oleks seeläbi olemas omakeelsed materjalid, mida lugeda. Kui saada kokku kriitiline hulk inimesi ja jõuda selleni, et vikisse tekstide sisestamine muutub popiks, siis ma kujutan ette, et Vikipeediast kujuneks mõnele väikerahvale viimane bastion oma keele kaitsel. See annaks lootust nii inimestele kui ka keele säilimisele. Võib-olla olen ma seda uskudes naiivne, aga siiski leian, et keelte revitalisatsioon on võimalik. Vaja on tahet ja usku. Vikipeedia võiks siin olla vägagi kasulik tööriist selle lootuse tekitamisel.

Alles see oli kui Vikipeedia imbus vaikselt soome-ugri filmifestivali kavva. Millised plaanid on aga tulevikuks?

COVID muidugi segas plaane omajagu. Oleme koos sõpradega üles ehitanud MTÜ, mis põhineb rahvusvahelisel aktiivsel koostööl ja meie seeneniidistik ulatub vähemalt Surgutini Siberis. Isiklikud kohtumised pole küll hetkel võimalikud, kuid siiski peame suhteid hoidma. Alles aitasime ZOOMi vahendusel hantidel korraldada Kazõmi filmifestivali ja tegime esimesed filmikoolitused videosilla vahendusel. Isiklikult mulle ei meeldi arvuti ees istuda ja niimoodi suhelda, aga kannatan selle nüüd välja. Meil jäi pooleli ka suur rändnäitus pealkirjaga “Meie põlisrahvasest sõbrad”, kuid loodame, et saab oktoobris Võru Muuseumis sellega uuesti algust teha. Tegu on 25 riiki hõlmava rändnäitusega, mis tutvustab meie sõprust hantidega ja meie ühist filmitööd. Sel aastal plaaniks teha ka hübriidse FUFFi.

Üldiselt fokuseerime rohkem kohalikele projektidele. Hetkel on ka käsil suurprojekt SU-RING ehk sinu ring, kus koolid saavad tellida eri teemadel interaktiivseid soome-ugri koolitunde, mida viivad läbi erinevad aktivistid, keda on hetkel 10 inimest. Seda projekti püüame tulevikus kasvatada ja kutsuda liituma inimesi, kes soovivad olulistel soome-ugri teemadel rääkida. Soovime, et ka Vikipeedia selle programmiga liituks, mis aitaks kindlasti kaasa teadlikkuse tõusule.


Varasemalt on Vikipeedia sõpradeks valitud Mart Noorma, Ulvar Käärt ja Tartu Hansa Rotary Klubi.

Top