Wiki-wiki, aeglane meedia!

Posted on
Märt Põder Põhjamaade viki-aktivistide kohtumisel Stockholmis
Märt Põder oktoobris 2018 Stockholmis Põhjamaade viki-aktivistide kogunemisel CC BY-SA Mārtiņš Bruņenieks

Täna võttis muga ühendust üks meediakanal, et uurida, kuidas on pandeemia mõjutanud Vikipeedia külastatavust. Kuna see pole esimene kord, kui mult midagi sellist küsitakse, ega jää ilmselt ka viimaseks, siis panin vastuse koos selgitustega kirja.

Eestikeelse Vikipeedia külastatavus pole viirusega seoses otseselt tõusnud, sest see on kogu aeg väga suur, st 30‒35 miljonit lehekülje külastust kuus või üks miljon unikaalset kasutajat kuus. Vikipeedia on nagu joogivesi, seda tarbivad kõik ja kogu aeg, aga väga palju rohkem pole seda võimalik tarbida ‒ sest vett mahub päeva jooksul kehasse ja teadmisi korraga pähe ühtviisi piiratud hulgal.

Artikkel päevas iga eestlase kohta?

Kui need arvud natuke kujundlikumasse keelde tõlkida, nt võtta võrdluseks Eesti rahvaarv, siis iga Eesti elanik käib vähemalt korra kuus Vikipeedias ja iga kuu sirvib või loeb ta seal umbes 30‒35 artiklit ‒ ehk siis umbes ühe artikli päevas. Seda arvestades pole üllatav, et me täheldasime küll mõningast tõusu üldise kasutatavuse osas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, aga mitte midagi erilist. Seejuures on märts-aprill tavaliselt olnud külastatavuse tõusuperiood, aga sel aastal oli pigem sarnaselt 2017. aastaga märtsis hoopis langus.

Tegelikkuses tuleks muidugi eemaldada statistikast veebirobotid ja pärast seda on arvud umbes poole väiksemad. Seega võib korrigeeritud arvude ja mõningase täiendava kombinatoorika põhjal Eesti elanike entsüklopeediakasutuse kohta ütelda, et iga eestlane käib vähemalt korra kuus Vikipeediast midagi lugemas ja iga kuu sirvib või loeb ta sealt umbes 15‒20 artiklit, millest pooled on eesti keeles, teine pool aga inglise või vene keeles.

Estonica tõus ja tulevikuväljavaated

Ajakirjanikku mu poole pöörduma inspireerinud uudist Estonica külastatavuse tõusust aitab ilmselt selgitada tähelepanek, et selle entsüklopeedia külastatavus on umbkaudu 300x väiksem kui Vikipeedia oma ja seal võis distantsõpe tõepoolest seda tõsta. Samas on suurem jagu Estonica sisu Vikipeediasse kantud ja siit ka Eesti Instituudi tähelepanek, et Estonicasse jõutakse tihti Vikipeedias allikmaterjalile toodud viite kaudu.

Kui vaadata aga asjale natuke laiemas perspektiivis, siis võib arvata, et Estonica teadmussisu jaoks oleks tegelik tõus see, kui see kanda tervikuna Vikipeediasse. Selle entsüklopeedia sisu pärineb suuresti dekaadide tagusest ajast ja Vikipeedia eestikeelse haru 360 igakuiselt aktiivset kaastöölist aitaks tagada, et materjal säilitaks oma ajakohasuse ja et selle väärtus ajas pigem tõuseks kui langeks.

Kuigi sellest võimalusest on meil Eesti Instituudiga juttu olnud, siis hetkel takistab materjali täielikku ülekandmist Estonica aegunud litsents, mis pärineb veel sellest hallist ajast, mil vabaks kasutuseks mõteldud teadmussisu peeti veel kohaseks avaldada ärilise kasutuse piiranguga. Ajal, mil sellist piirangut ei rakendata ei riigi avaandmetele, lähtekoodile ega hariduslikele materjalidele võiks Estonica tõsiselt kaaluda sellest loobumist. See muudaks sisu tõepoolest tänapäevases mõttes taaskasutatavaks, sj Vikipeediasse ümbertõstmisel saaks koostöös Vikipeedia kogukonnaga markeerida Estonicast pärit sisu eraldi visuaalse tunnusmärgiga. Seega säiliks seos algse projektiga — ja ei Vikipeedia litsents ega miski muu ei keela ka selliselt täiendatud Estonicat jätkuvalt vanas asukohas avaldamast!

Koroona — leiutatud Eestis

Kuigi Vikipeedia külastajate arv pandeemiaga seoses ei kasvanud, siiski olid täheldatavad mõned huvipakkuvad muutused entsüklopeedia kasutamise mustrites.

Esimene neist puudutab pandeemia endaga seotud info otsimist, mis tõusis hüppeliselt ja mille ilmekamaks väljenduseks on ehk see, et artikkel kiidega mängitavast lauamängust Koroona põrutas 10. märtsil tõusva tähena Vikipeedia saja kõige külastatavama artikli hulgas 9. kohale ning püsis kõrges seltskonnas kaheksa päeva järjepanu.

Kas teadsid, et koroona pärineb Eestist?"Koroonat selle tänapäevasel kujul võib pidada leiutatuks Eestis ja Lätis ning…

Posted by Vikipeedia on Teisipäev, 10. märts 2020

Seejuures tõusis päeval, mil Maailma Tervishoiorganisatsioon kuulutas COVID-19 nakkuse pandeemiaks, artikli Pandeemia külastatavus hüppeliselt 100x ning kuigi arutasime juba järgnevatel päevadel, missuguste sammudega peaksime reageerima Vikipeedia ökosüsteemis koroonaviirusele ja kasvanud vajadusele saada sellega seotud nähtuste kohta adekvaatset teavet, otsustasime koroonaviirusega seotud info kvaliteedi tõstmiseks luua eraldi karantiiniprojekti alles 25. märtsil.

Karantiiniprojektist rääkisin natuke ka ühele helesinisele pallile ja sellest võite soovi korral osa saada järgneva video vahendusel…

Tuleb tõdeda, et karantiiniprojekt oli vajalik ning selle tulemusena tekkis Vikipeediasse hulk spetsiifilisi artikleid ja läbis paranduskuuri hulk nakkushaigusi puudutavat sisu — ja ehk aitas see päästa mõne inimese nakatumisest või mõnest muust rumalast eksimusest —, kuid saksa- või ingliskeelse Vikipeediaga sarnast koroonateemaliste artiklite põhjalikku ülevaatamist, täiendamist ning tänapäevaste uuringutega kooskõlla viimist eestikeelses harus siiski ei toimunud.

Wiki-wiki, aeglane meedia!

Aga ehk polegi see peamine, sest hoolimata oma väljakutsuvast nimest on Vikipeedia oma olemuselt siiski pigem aeglane meedia, mis täieneb pika aja jooksul ja kiht-kihilt ning saavutab sel viisil oma usaldusväärsuse.

Sellest annab tunnistust ka teine kasutuskäitumise muutus, mis meile silma hakkas. Pärast koolide sulgemist ning üleminekut distantsõppele oli õppematerjalide kohta käivate artiklite juures selgelt märgata kasutatavuse tõus ning esile tuli väga tugev 5+2 muster, st kõrge külastatavus viiel töö- või koolipäeval ja madal külastatavus kahel nädalavahetuse päeval.

Seda võib näha nii ajaloo, matemaatika kui emakeelega seotud artiklites.

Õpetaja kohaolu puudumisel asus seda rolli täitma Vikipeedia.

***

Kõige selle kokkuvõtteks tuleb ilmselt tõdeda, et Vikipeedia on infoühiskonna püsiväärtus, mis on ladestunud digikultuuri süvakihtides ja millele raske näppu peale panna. Viirus ei murra Vikipeediat, külastatavus ei muutu peaaegu üldse, küll aga muutuvad kasutusviisid — ja mitte ainult ei muutu, vaid peegeldavad ilmekalt seda, mis ühiskonnas toimub.

Samamoodi vaatab kindlasti mõne suure otsingumootori või sotsiaalvõrgustiku analüüsiosakond otsa oma kasutajakäitumise andmetele ja püüab üheskoos nuputada, kuidas digikodanikke neist andmetest ammutatud teadmisega paremini liimile tõmmata, neile midagi müüa või neid midagi tarbima panna — või kuidas neid hoida väärinfost ja tuua nad lähemale korrektsele pildile maailmast.

Vikipeedia on selle täpne vastand, sest sellesse panustades loome oma maailma ise.

Top